Tiinal on au teada anda, et tema elu on nagu lill. Esiteks - tal on uus nimi - Lissi. Teiseks - tal on uus kodu, päris oma kodu. Ja kolmandaks - tal on perenaine, päris oma perenaine. Igal inimesel ei pea olema kassi, kuid igal kassil peab olema oma inimene. Tiinal/Lissil nüüd on.
Lissi saab oma kodus olla tõeline hellik ja pailaps, sest üksi elava vanaema kassina kuulub igapäevane tähelepanu ja hool ainuüksi talle. Lissi toidulaual on vaid valitud palad, magamiseks pehmeimad pesad ja mängimiseks mõnusaimad mänguasjad. Väikese karvakera ülesanne on rõõmustada oma perenaist igal sammul ja igas ettevõtmises. Kui aga on pidupäevad, nädalalõpud või ka lihtsalt pikad ja pimedad sügisõhtud, tulevad vanaemale külla lapselapsed. Ja arvata on, et selliselt puhkudel hakkab Lissi mõnulema kogu seltskonna tähelepanus.
Soovime Lissile ja tema perenaisele paipehmet ja nurruhäälset mõnusat kooselu.
No comments:
Post a Comment