Tervitused küll, aga mitte
rõõmusõnumiga, vaid abipalvega. Millegipärast on elu selline, et kes abikäe
kord ulatanud, selle juurde tuleb abivajajaid järjest veel ja veel. Narvas on
kenad inimesed, kes koduta kasside abistamise oma südameasjaks võtnud. Selle
loo peategelane sattus samuti nende teele. Nagu ikka tekkis kassipoeg mitte
millestki, kui ühel hetkel istus ta kortermajade vahel lillepeenras ja nuttis
kõva häälega. Ilmselt on tegemist koduse kassilapsega, keda aga keegi taga ei
otsi. Kassipoiss on tänavaelus ka juba kannatada saanud, tema sabas on kaks
murdu, mis kassi ennast küll ei sega, aga võiks ju siiski olemata olla.
Kassilapsel on vanust 4-5 kuud, ta on hell ja õrnake, vajab palju tähelepanu ja
hoolt. Kassilapsel on esmane olemas, hoiukodus on turvaline ja hea, kuid
päriskodu on ikka parem.
No comments:
Post a Comment