Maia läks koju, Ruben läks koju. Marta läks koju

Näitusepuuris

Oktoobrikuu kaks kassinäitust tõid meile kolm kodupakkumist. Eelmisest pühapäevast alates kannavad austavat kodukassi nime Maia, Ruben ja Marta.

Maia uues kodus

Maia võlus oma tulevast pererahvast malbe ja tasakaaluka olemusega. Kuigi näitusemelu on päris häiriv, oskas  Maia kodupakkujatele silma jääda ja armsaks saada. Kodu võttis mõned päevad järelemõtlemiseks ja siis veel mõned päevad vajalike tarvikute ostmiseks. 

Hoiukodu perenaine ise viis Maia uude koju ja veendus, et Maia vastuvõtmiseks on tehtud kõik võimalik ja enamgi veel. Oleme saanud Maia kodust ka juba uudiseid, pere on väga rahul ja õnnelik. Eks natuke hirmutav ole üksinda, ilma emme ja õdede- vendade toeta, vahel tuleb nutujoru, päev-päevalt läheb asi aga paremuse poole. Maia perenaise arvates on Maia väga südamlik kass.

Pärjatud Ruben

Rubeni kodupakkumine tuli päris lihtsalt. Olime Rubeni Cleopella näitusel kodukasside kategoorias võistlema pannud, eesmärgiks mitte kassi pärjata, vaid tõmmata inimeste tähelepanu koduta kasside probleemidele. Eks see tõstis natuke Rubeni eneseteadvust ka, et tal nii tähtis töö teha on. Kohtunikeringide vaheajal uudistas Ruben erksalt inimesi, kes meie laua juures peatusid. Kes seda enam teab, kas esmalt märkas Ruben kahe koolipoisiga peret või oli pere see, kes Rubenit märkas. Kontakt sai loodud, Ruben sai puurist välja ja poiste sülle, ja algasid läbirääkimised. Perel oli kindel plaan kassi võtta, nüüd jäi arutada ainult detailid. Ega teised kassid väga valikusse ei tulnudki, tundus, et pikaninaline isane triibik kuulub loomulikult selle pere juurde. Pereisa jäi kõige kauemaks äraootavale seisukohale, kui aga tuli juttu kratsipuude olulisusest, mõistis pereisa, milline lust saab olema Rubenile pesade, treppide ja jalutusriiulite meisterdamine. Pere käis meie laua juures mitmeid ringe, samal ajal käis Ruben kohtunike juures. Esimene koht, kolmas koht. Kästi teisel näitusepäeval kindlasti tagasi olla. Leppisime perega kokku, et Ruben on neile broneeritud ja et nad võivad Rubenile järele tulla pühapäeva õhtul. 

Pühapäeval kogus Ruben taas ringivõite ja muid kohti ka. Pärast viimast ringi kutsusime pere Rubenile järele, juba avanes transpordipuur ja juba hakkasime Rubeniga hüvasti jätma. Kuid näitusekorraldaja peatas meid – Ruben on veel natuke vajalik. Ja siis saabus suur hetk – kohtunikelaua tagant hüüti üle saali – palun tuua Ruben kohtunike ette, Rubenile kuulub parima kodukassi tiitel. Otse kohtunikelaualt anti Ruben väikestele omanikele üle. Klaasist kujuke, rosetid, toidukotid, au ja kuulsus – kõik see on Rubenil olemas, kuid me oleme kindlad – Ruben valiti ikka sellepärast, et ta on ütlemata armas, sõbralik, lustlik ja hooliv kass.  Ruben on kass, kes oskab olla tänulik parima eest, mida kass vajab – oma kodu ja oma pere.

Nora lastest kolm on uutes kodudes, teel sinna poole on Nora ise, väike must Ida ja triibik Reti. Huvi nende vastu on, ääriveeri on ka kodupakkumistest juttu olnud. Kuid lõplikku otsust veel ei ole. Seega huvilised – vaadake neid nupsukesi ja mõelge, kas neile on teie kodus vaba kassikohta.

Näitusekülastajate seast tuli kodupakkuja ka Martale, meie Kriimu esiklapsele, kõige tublimale ja tragimale. Kiitsime Martat, sest Marta on kiitmist igati väärt. Lisaks asjalikule toimetamisele kodus oskab Marta ka tööl käia, mitte et ta tõesti tööl käiks, aga ta oskab kontoriruumis kenasti käituda.

Meie suur ja sügav tänu näituste korraldajatele. Meie kummardus peredele, kes meie hoolealustest oma kodukassid tegid.

Murri ja Täpi lugu

Kaks nädalat tagasi saime sellise abipalve. Mure on muidugi suur, aga lugeda sellisest erakordset kassist oli hingekosutav. Kiri oli selline:

Väike emme Murr

„Tere, armas Kass ja Pojad pere!

Kirjutan murega kahe väga toreda ja armsa kassikese pärast, kes elavad hetkel minu ema juues maal.
Kuidas kiisud meieni jõudsid ja miks me neile päriskodu pakkuda ei saa....
Lugu algas nii, et tegime augusti alguses Vargamäe lähistel "Isuri eepose" etendusi ja elasime samal ajal nädalakese Rummusaare puhkelaagris. Sinna tuli kohe esimesel õhtul üks kõhn, aga kena kassike. Ta oli erakordselt seltsiv ja sõbralik ja ilmselgelt väga näljane. Kuna olen nö kassiinimene (mulle nad lihtsalt väga meeldivad), siis otsisin talle maja pealt süüa. Kassike sõi kõhu täis, aga ära ei läinud. Käis mul järgi ja justkui tahtis midagi "öelda" :-). Mingil hetkel tundus mulle, et ta kustub mind kaasa. Läksingi. Tema saba püsti  mööda kruusateed aeg ajalt näugudes ja üle õla vaadates ees ja mina järgi. Kuni ta teelt kõrvale pööras (ise jälgides, et ma ikka järgi jõuaksin) ja tee ääres olevate suurte maakivide vahele kadus. Nii uskumatu kui see ka minu jaoks hetkel tundus, aga kassike tõi mu oma pessa, kus tal oli paarinädalane poeg (silmad olid juba lahti)....

Tüdrukunupsik Täpp

Nii me siis seal siis kokku leppisime, et kui ära lähen võtan nad kaasa ja leian neile kodu.
Nimeks said nad esialgu Murr (emakass) ja Täpp (kassipoeg).
Tõimegi kassikesed enda juurde maale, andsime head toitu ja hoolt ja hellust. Maal elab suveperioodil minu juba üsna eakas ema, kes nad oma hoole alla võttis.
Nii emakass kui kassitüdruk on ülisõbraliku loomuga mänguhimulised vahvad tegelased. Emakass tundub olevat ise ka üsna noor.
Mõlemad kassid on kiibitud, passidega ja emakass ka steriliseeritud.
Nüüd on mure, et ema soovib maalt linna kolida ja kiisudele oleks vaja leida mingi muu ajutine või päriskodu, et kassikesed ei jääks hulkuma.
Meil endal aga linnakodus juba on kass, kes enda territooriumile teisi loomi ei lase (järele proovitud).
Nagu juba öeldud, on need kassid väga inimsõbralikud ja lustlikud - tõeliselt vahvad ja inimestega suhtlevad tegelased.
Loodan südamest, et leiame neile hea kodu või kodud.

Tänud kaasa mõtlemast

ja rõõmsaid värve sügisesse soovides, Kadri.“

Proovisime kasse tutvustada möödunud nädalavahetustel kassinäitustel, jagasime pilte ja telefoninumbrit. Ka Kadri on usinasti koduotsimisega tegelenud. On mõned võimalikud hoiukodupakkumised, ka kodupakkumistest on ääriveeri räägitud, aga veel ei midagi kindlat. Meie suur soov on kassikesed koos uude koju saada. Nad on lihtsalt lahutamatud – kuigi kassilaps on juba päris suur, siis teevad nad kõike koos – jooksevad, mängiva, söövad, magavad. Kassiema Murr on ju ise alles lapseohtu ja oma pisikesele rohkem vanema õe kui emme eestJ

Hea lugeja, kui Murri ja Täpi lugu Sind puudutas ja Sinu kodus oleks vaba kassikohta, palun võta ühendust Kadriga telefonil 5202205 või kirjuta kadri.karula@gmail.com või kassjapojad@gmail.com.

Saage tuttavaks - Sissi

Saime äreva telefonikõne – suures suvilapiirkonnas on ühe maja juures juba teist nädalavahetust näha väikest kassipoega. Kiisu tuleb inimeste juurde, nurrub, lubab pai teha, sööb ahnelt. Puhas, viisakas – ilmselt kellegi kodune kiisu. Endine kodune kiisu? Naabrite küsitlemine ei anna tulemusi, keegi ei tea kassilapse kohta midagi.

Oleme saanud just ühe lubaduse pakkuda hoiukodu väikesele kassipojale. Ongi nii, et kui on abipakkumine, siis tuleb kohe ka abipalve. Kassipoja leidjad olid algul päris tõrksad, kui palusime neil kassike mõneks päevaks enda hoole alla võtta, aga lõpuks tulid meie päästeplaaniga õhinal kaasa ja transportisid pisikiisu meile otse kätte.

Kassilaps veetis pool päeva kontoriruumis, jäädes inimestele nähtamatuks. Siis järgnes käik loomakliinikusse. Pisikiisu oli küll natuke hirmunud, kuid kui veterinaar hakkas tema kasukat läbi vaatama, tuli kuuldavale nii vali nurr, et laua ääres seisjad kõik naerma hakkasid. Kassike tunnistati igati terveks ja puhtaks. Kõrva taga olevast pusast leidis arst juba paranenud haavakese - kas oli kassile liiga teinud mõni loom või lind, jääb teadmata.

Edasi läks sõit juba hoiukodusse. Et väike hoiuline end kuskile ära ei peidaks, seadsime talle pesa suurde näitusepuuri. Nii on võimalik ka kontrollida, et kiisu ikka korralikult liivakasti kasutada oskab. Kiisu viskas end pessa mõnusalt pikali, seadis peakese pesa äärele ja jäi üksisilmi hoiuperenaist uudistama. Nii nad sinna kahekesi jäid.

Kassike, paneme talle esialgu nimeks Sissi, on väga huvitava välimusega. Algul tundub, et tegemist on tavalise halli triibikuga, kuid siis paistab pruunika laiguke pealael ja seljal, üks jalgadest on kollane, teine hall. Küllap peidab see kasukas veel mõnegi krutski. Seda kõike kroonib ilmekas nägu ja kaval silmavaade.

Sissi asub hoiukodus Mustamäel ja rohkem infot tema kohta saab telefonil 5038083.

Saage tuttavaks - Lorenna

Saime kirja oma endiselt hoiukodult. Kirjas oli tõsine abipalve ja nii, nagu me ei jäta hätta ühtegi kassi, kes kunagi meie kaudu uude koju läinud, nii proovime alati ulatada abikäe inimestele, kes meid on aidanud.

Kiri ise kõlas nii: „Kirjutan suure murega nelja kiisupoja pärast, kes on jäänud saatuse hooleks. Sõbranna maakohas on naabrimehe kassil neli kaunist poega, arvatavasti umbes kolme kuu vanused, ilmselt kevadised kassipojad. Ema nendega ei ole, ilmselt saanud rebase või mõne muu metslooma läbi hukka. Naabrimees ei hooli kassidest, ei toida neid. Nii ongi pisikesed kolinud sõbranna õue, leides peidupaiga kõrvalhoone all. Kassid on küll toidetud, kuid juba on külm ja õues kassid talve üle ei ela. Ma tean, kuidas sügisel nende hoiukodudega kitsas käes on. Hetkel ise hoiukoduks olla ei saa, kaks endist tänavakassi ja väike beebi teevad olukorra keeruliseks. Aga süda ei anna rahu ja muretsen nende pisikeste pärast nii hullult. Saan aidata asjadega, toiduga, rahaga, transpordiga, kodude otsimisega, kui vaid keegi hoiukodu pakuks.“

Meil oli võimalik pakkuda hoiukodu ühele väikesele. Teised võttis enda hoole alla Pesaleidja. Meie hoiukodusse sattus imeilus kassitüdruk, pikakarvaline, helehallis kasukas õrnoranžid laigud. Hoiukodu väike perepoeg oli usinasti ametis hoiulisele nime otsimisel ja temalt sai kass nime – Lorenna. Esimesel päeval kirjutas hoiukodu nii: „Väheke kartlik tegelane on, aga pai saab teha ja õnnestus korra sülle võtta, kus paitamisest isegi nurruma hakkas.“

Päästeoperatsioonist on möödas kaks nädalat. Lorenna on parasiidivaba, vaktsineeritud, kiibitud ja registrisse kantud. Vabast looduselapsest on saanud inimeste lähedust hindav väike hurmur. Olemas on ka kodupakkumine. Nüüd jääb üle vaid oodata seda päeva, mil Lorennast saab tõeline kodukass, koduga kass. 

Lorenna ja tema õdede-vendade lugu näitab taas, et koos suudame aidata, et inimesed on tegelikult hästi hoolivad ja abivalmis. Meie tänu kõigile, kes selle pesakonna hea käpakäigu pärast muret tundsid.

Veel Kriimu triibulistest

Marta

Meie vahva suvilakassi Kriimu enda elu ja tema viimase(!) pesakonna elu on kenasti korraldatud, kuid ühe erandiga – Kriimu kõige tragim ja tublim, esiklaps Marta on veel kodu-ootel. Marta on Kriimu väike koopia ja kuna me teame Kriimut kui äärmiselt tublit kiisut, head hiirepüüdjat,  puhtuse ja korra armastajat, siis on arvata, et Martast tuleb samasugune korralik kodukass.

Marta hoiukodus on mõne kuu vanune imik ja Marta on tubli lapsehoidja. Vana Keldi legendi järgi on kõik triibulised kassid, kellel M täht otsa ees, Neitsi Maarja erilise eestkoste all. Laudas, kus Jeesus ilmale tuli, tõi samal ajal pojad ilmale ka üks triibuline kiisu. Kui Jeesuslaps nuttis, olevat Maarja palunud loomi lapsukest rahustada. Kõik loomad proovisid, aga kellelgi ei õnnestunud. Siis hüppas triibuline emakiisu Jeesuslapse hälli, keeras ennast kerasse ja hakkas lapsele nurrulaulu laulma. Jeesuslaps rahunes ja jäi magama. Maarja aga kinkis tänutäheks kõigile triibulistele kassidele otsa ette märgi M - Maarja kaitse all.

MTÜ Kass ja Pojad osaleb lauluväljakul 10. oktoobril  klubi Jessy kassinäitusel ja 17.- 18. Oktoobril klubi Cleopella kassinäitusel. Kui loetud päevade jooksul Martale kodupakkumist ei tule, siis saab lauluväljakul Martaga lähemalt tutvust sobitada. Samuti on kohal linnakassi Nora lapsed Reti ja Ruben, Maia ja Ida.

Marta kodupakkumised on oodatud telefonil 56668525.

Nora ja tema laste kodupakkumised telefonil 56669098.