Eddy edulugu

Täna tahame rääkida edulugu. Lugu sellest, kuidas hüljatud kodukass on armastatud pereliige ja hinnatud näitusekass. Meie suurim soov on alati, et koduta kassist saaks taas kodukass. Kuigi me ise käime usinasti kassinäitustel ja vahel meie hoolealused võistlevad ka, ei ole meie eesmärk siiski kellestki näitusekassi teha. Aga kui elu on nii keeranud ja kiisu ise rahul, siis on ka meil rõõm, topeltrõõm.

Just nii on läinud meie Edwardiga. Heidame pilgu tagasi – õnnetu kössitaja jäi Sikupilli asumis silma kassisõbrale. Ühise nõu ja jõuga saime kiisu tubastesse oludesse, arsti juurde ja valmistusime sotsialiseerimiskursuseks. Edward aga puhkas end tänavaelust välja, kosus natuke ja leppis inimestega kiiresti. Korralikult kasvatatud kodukass tuli hüljatu varjust välja ja näitas, et on tõeline nurrumootor, paisõltlane ja sülesoojendaja. Tahtsime vahvale kiisule ruttu päris oma kodu leida ja võtsime Edwardi 21. veebruaril kaasa Kristiine Spordihalli Felixi näitusele. Ja sealt kõik algaski – tõukassikasvatajate paarile jäi meie Eddy silma ja õige pea tuli otsus – Eddyle on vaja head kodu ja selles kodus on ruumi just sellisele klassikalisele kodukassile.

Eks me hoidsime distantsilt Eddy silma peal. Teadsime, et ta on kenasti kohanenud ja perekassidega sõbrunenud, vennastunud vahva punase siberlasega. Leppisime sellega, et Eddy on nüüd uus elu ja me ei näe teda enam kunagi (see on hoiukasside juures ju tavaline asjade käik!). Siis aga tuli uudis – Eddy tuleb Eestisse näitusele!

Eddy eestkostja ja tänavalt päästja kirjutab nii: „25. juunil käisime Kristiine spordihoones Eddyt vaatamas ja talle kaasa elamas näitusel. Eddy tundub oma eluga väga rahul olevat, on kenasti kosunud ja karv läigib - täitsa näituse tasemel kiisu, ei jää millegi poolest alla ülejäänud tõukassidele. Kui siis ainult selle poolest, et siiani ta veel ei usalda võõraid inimesi, mis on ka arusaadav arvestades tema varasemat tänavaelu. Minuga oli Eddy nõus igati suhtlema. Endiselt on mõned jooned veel samaks jäänud, ehk ei ole temast erilist sülekassi, lähedal ja küljesoojendaja meeldib olla, aga süles ei püsi ja endiselt on mänguasjad veel veidi hirmutavad. Seetõttu oli ka hindajatädi laual olemine talle võõrastav, eriti kui hindaja sulgedega koliseva vidinaga tema tähelepanu soovis pälvida, Eddy arvas et peaks ikka kiirelt varvast laskma. Näitusel oli Eddyl kaaslaseks 5 kuune helehall Egiptian Mau tõugu kiisupoiss, kelle Eddy oma kasupojaks on adopteerinud ning koos ollakse lahutamatud kaisutajad ja üksteise kasuka sugejad. Ka näitusel ootasid nad oma esinemiskorda koos ühes puuris. Südantsoojendav oli Eddyt näha ja igati vahva, et tal hästi läheb.“.

 

Kuigi Eddy kohtunikest väga midagi ei arvanud, arvasid kohtunikud temast küll – ja pidasid teda näituse parimaks kodukassiks.

Meie soovime Eddyle jätkuvat toredat pere-elu ja kui ta ühel hetkel tunneb, et näitustel võistlemine ei ole talle meelepärane, siis pererahvas arvestab tema sooviga ning talle jääb koduhoidja ja sõbra roll. Meie oleme tänulikud inimestele, kes Eddyst taas kodukassi tegid ja oleme õnnelikud selle üle, et me Eddyt täies hiilguses taas kohtasime.